Friday, November 8, 2013

Motivatsioon

Motivatsioon on loova inimese juures kõige tähtsam. Kust saakski üldse mingi tulemus tulla, kui inimesel pole tahet?

See on lai ja keeruline teema ja ei jõuaks selle teema üle pikalt arutada siin postituses. Kõige alus inspiratsiooni saamiseks, on end tunda. Kui sa tead enda oskusi ja huve, oskad sa ka seada endale mingeid piire.

Seejärel saab mõelda, kui suureks sa tahad saada? Minu elu eesmärk on jätta endast mingit märki ajalukku. Kui võtta lühemas perspektiivis, siis ma tahaks esialgu ennast arendada. Igas mõttes.
Lisaks sellele ma tunnen, et mul oleks vaja kerget promomist. Esiteks lihtsalt seetõttu, et inimesed tunneksid natuke mu nime ja töid. Teiseks aga läbilöömiseks. Võite ette kujutada hiilgavat kunstnikku, kelle andel pole lihtsalt piire. Kui see kunstnik joonistab aga vaikselt oma toas sahtlisse ja kunagi seda kellelegi ei näita, pole sel ka ju mitte mingisugust tulemust. Mu näitele võib kergesti tuua argumente, kuid see on lihtsalt minu soov ja nägemus.

Soovitan kõigile inimestele, kes näevad enda elus natuke suuremaid eesmärke, uurida netist ja raamatutest tekste, mis aitavad teie maailma pilti laiendada. See teeb ka seda. Minu viis sellele teele sõber Jüri, kes tõi mulle Inglismaalt raamatu "So how good you want to be?". Olen selle eest talle siiani tänulik.


Motivatsiooni võib saada ka lihtsatest asjadest. Mulle saadeti paar päeva tagasi kiri, kus paluti luba kasutada mu joonistust BMW klubi järgmise aasta kalendris.
 Pilt on 2011 aastast pärit ja täpselt samas faasis siiamaani. See tegi mulle rõõmu ja tekitas veel soovi teha midagi, millest saab keegi kasu.



Seniks lõpetan,
Renet

Thursday, November 7, 2013

Taaselustamine...

Tere!

Möödas on umbes täpselt aasta, kui avaldasin netis enda joonistusi. Põhjus ei ole selles, et ma oleks muutunud kitsiks.. Pigem oli tegemist hoopis laiskuse, motivatsiooni puudumise või millegi muuga. Kui mõelda realistlikult, siis võis asi olla ka selles, et olin saavutanud selle, mida olin alati tahtnud. Ma olin omanud oskuse joonistada pilte tasemega, millega jäin ise rahule. Korduvate tõestustega tõestasin, et suudan seda ning see muutus juba kergelt tüütuks. Mida veel tõestada..?

Minu motivatsiooni on aja jooksul tegelikult kergitanud tegelikult mitmed tegurid. Märkimisväärne võib olla ehk Björn Koop. Eestist pärit autodisainer, kellest tegin uurimistöö. See oli tõsiselt inspireeriv ning mul tekkis mõte, et miks mitte ei võiks olla mina teine eestlane, kes läheb sama teed?

Teiseks teguriks tooksin välja koolis läbitud valikkursuse "Karjääriõpetus". Tegu oli tegelt üsna igava kursusega, kus täitsime töölehti, mille lõpuks pidime nö ennast tundma õppima. Hoopis huvitavama tõuke tegi portfoolio, mille pidime esitama kursuse lõpuks. Kirjutasin ennast tutvustava kirja, mis oli üsna egoistlikust vaatest, kuid samas see tutvustab kõige paremini minu olemust ning eesmärke. Kopin selle ka siia.


Mina olen Renet Heinla, 18-aastane abiturient, kes õpib viimast aastat Tallinna 32. Keskkoolis. Minu suurim huvi on joonistamine.

Alustasin joonistamisega varasest east. Nii suur huvi, kui mul on olnud joonistamise vastu, on sellest saati ka autode vastu. Minu esimene õpetaja oli vanem vend, kes näitas, kuidas autot külgvaatest joonistada. Sellest east saati meeldis mulle väga just autosid joonistada. Mõtlesin neile erinevaid lugusid juurde, kirjutasin mis marki ja kui võimsad need on.

Üks suurimaid arengupunkte toimus 9-aastaselt, kui õppisin täiesti kogemata telerit vaadates ruumilise auto joonistamise ära(seejuures oli see ka  tuunitud ning avatud kapotti ja ustega). Seda pilti märkas puhtjuhuslikult mu klassivend ning peagi terve klass. Too klassivend palus järgmiseks päevaks veel sarnase pildi joonistada, seekord aga talle isiklikult ning tasu eest. Sain selle eest esimese tasu 25.- krooni, mis oli ajend mu edasisteks tellimuspiltide jadaks.

Tollal hakkasid tekkima ka kohe omad mõtted ja visioonid erinevatest mudelitest, mida oli huvitav disainida. Klassikaaslased innustasid, et saadaksin erinevatele autotehastele enda pilte. „Nad maksaksid tuhandeid kroone ja teeksid sinu disainiga autosid!“, väitsid nad tollal, kuid ma ei võtnud vedu. Ma lihtsalt teadsin, et autofirmadel on omad disainerid ning miks nad peaksid tegema välja mingist  9-aastasest poisist.

15-aastaselt otsustasin enda haaret laiendada ning kolisin internetti. Korraldasin näiteks internetioksjoneid ning tegin erinevatesse foorumitesse teemasid, mille sisuks oli tellimuse järgi kliendi auto joonistamine foto põhjal. Tegu oli väga eduka ettevõtmisega, kuna tellimusi tuli kuhjaga ning teemasid vaadati kümneid tuhandeid kordi(edukaimal teemal hetkel üle 100000 vaatamise).

2012. aasta iseseisvuspäeval otsustasin proovida, kas oskan joonistada ka inimesi. Sai otsitud internetist täiesti suvaline inimese pilt(valituks osutus vanamehe portreepilt). Pilt sai palju kiitust ning sellele järgnesid ka tellimuspildid inimestest.

Inimeste reaktsioon ja kiitus andis ainult innustust juurde. Tahtsin üha kaugemale ja kõrgemale tõusta. Nii saigi gümnaasiumi esimesel aastal proovitud võtta osa Robotexi joonistuskonkurssist. Vanuseklassi noorimana võitsin 1.koha, sealhulgas võistlejaid oli üle 600.

10.klassi kevadel tuli valida uurimistöö teema. Teadsin kohe, et tahan teha midagi kunstivaldkonnast. Sai valitud teema „Björn Koop – tee disaini juurde“ (Björn Koop on hetkel ainuke Eestist pärit autodisainer). Tundsin, et paremat teemat ei saagi olla. Nii see ka oligi, kuna taoline teema andis mulle selle kõige vajaliku, millest mul siiani puudu oli. Esiteks, sain tutvuse, mida saan kasutada edasises elus ära. Teiseks sain detailse pildi nii autoajaloo kui ka autodisaini valdkonnas. Kolmandaks sain nõuandeid, kuidas enda eesmärk ellu viia.

Tutvumine Björn Koopiga oli kogemus, mis pani mind kindlalt otsustama, mida ma elus tahan saavutada. Kavatsen minna sama rada pidi, mis tema. Kui see nii ei lähe, lähen edasi tahtejõu abil. Kindel on see, et alla ma ei anna.



Selline see oli. Peale seda olin veendunud, et elus peab olema eesmärke. Eesmärke, mis on natuke ebareaalsed, kuid samas reaalsed.

Siia blogisse hakkan edaspidi postitama edaspidi enda töid, projekte ja märkimisväärseid sündmusi, mis seostuvad minu karjääriteega. Olen ka hetkel juba mõne projektiga töös, niiet uusi poste on peagi oodata...

Renet